Архив форума buh-info.ee

Недавно нам пришёл из Бенина запрос на продаваемое нами оборудование и очень быстро подтверждение, что хотят купить товар на довольно огромную сумму и попросили выставить счёт с банк.реквизитами, куда перечислить миллионы :-D Вот статья по этому поводу (может ещё кому пригодится): Reklaamkatalogide ja Afrikast pettused teile infoks. Soovitame kahtlaste kataloogide pakkumised jätta tähelepanuta! Jätkuvalt on aktiivsed mitmesugused välismaised info- ja messikataloogide levitajad, kes üritavad eksitavate pakkumistega tulu teenida. Need pakkumised sarnanevad mõned aastad tagasi levinud ja rahvusvaheliselt kurikuulsaks saanud European City Guide’i (ECG) reklaamidega, mis puudutasid ettevõtjaid üle Euroopa. Samalaadsel põhimõttel tegutsejaid on aga jätkuvalt palju. Tookord leidsid ka Kataloonia ametivõimud, et tegu on eksitava reklaamiga, ning määrasid ECG-le karistuseks 300 000 euro suuruse trahvi ning üheaastase ettevõtluskeelu. Analoogseid katalooge on aga teisigi: EU Company Directory, Central European Trade Register, Euro Business Guide, Construct Data (The Fair Guide), Intercable Verlag AG (viimane on koostanud eri katalooge) jne. Enamiku taoliste kataloogide äriidee seisneb lühidalt selles, et eksitavat reklaami kasutades sõlmitakse ettevõtjatega automaatselt pikenevad lepingud. Nende alusel kohustuvad ettevõtjad esialgu tasuta näiva reklaami ja reklaamkataloogi eest tasuma suuri summasid. Paljudel juhtudel on ühe aasta eest võetav tasu 890 eurot. Lepingu sõlmimine saab enamasti alguse sellest, et ettevõttele saadetakse kiri, milles palutakse parandada või täpsustada ettevõtte andmed ja täidetud leht tagasi saata. Kogu kiri jätab lugejale mulje, et pakkumine on tasuta. Kui reklaam allkirjastatult tagastada, muutub see aga tasuliseks lepinguks. Et meelitada veelgi rohkem ettevõtjaid täidetud kirju tagastama, saadetakse ettevõttele eeltäidetud kiri, milles ettevõtte andmed on osaliselt või täielikult vigased. See põhjustab omakorda aga veelgi rohkem tagasisaadetavaid ja allkirjastatud kirju. On ju üsna loomulik, et nähes oma ettevõtte kohta vigast infot, soovitakse seda parandada. Kui peaksite saama pakkumise, milles palutakse andmeid korrigeerida või uuendada mõnes teile seni tundmatus välismaises kataloogis, on soovitav sellesse kriitiliselt suhtuda. Seda enam, kui pakkumisele on lisatud ka tavapärasest peenemas kirjas tingimusi, mis esmapilgul võivad tunduda tähtsusetutena. Kui kogu lugu tundub pärast põhjalikumat uurimist ikkagi kahtlane, on soovitatav pakkumisest hoiduda ja seda kindlasti mitte allkirjastatult tagasi saata. Neile, kes on pettuse ohvriks langenud, soovitame võimalikult kiiresti pakkumise teinud isikule teada anda, et sõlmitud leping oli teie jaoks eksitav ning tühine. Kindlasti ei soovita me kataloogide levitajate nõudmistele järele anda. Lisainfot leiate: www.stopecg.org. [B]Olge tähelepanelikud Aafrikast pärit pakkumiste suhtes![/B] Sissejuhatuses sai mainitud ka teist ja maailmas samuti väga laialt levinud pettuseliiki, mis on seotud eelkõige Aafrika riikidega Nigeeria ja Benin. Sellised pettused on tuntud kui „419 fraud“ või „419 advance fee fraud“. Number 419 viitab Nigeeria kriminaalkoodeksi sättele, mis näeb ette karistuse pettuse eest. Sellise pettuse variatsioonidest on kirjutatud terveid raamatuid. Kirjeldaksin vaid mõnda stsenaariumit, mis tõenäolisemalt ettevõtjaid võivad tabada. Algavad need tavaliselt alltöövõtu pakkumisest või soovist osta suur kogus mõnda teie toodetavat kaupa. Raha ollakse enamasti nõus maksma nii palju kui küsite ning ka ettemaksuna. Kõik näib ilus – enamasti siiski liiga ilus, et olla tõsi. Kui läbirääkimised on alanud, hakkavad ilmnema esimesed kahtlusi tekitavad asjaolud. Näiteks küsitakse ette tasu mõne litsentsi või loa saamiseks, mida on väidetavalt sellesse riiki eksportimiseks vaja; küsitakse raha selliste lubade või litsentside taotlemiseks kuluva konsultatsiooni eest; küsitakse tasu või kingitusi lepingu sõlmimise eest; palutakse vormistada küllakutse, et võimaldada sealsel ostjal Eestisse tulla jne. Igal juhul näib selline väike ettemaks või teene kogu pakutava lepingu summat ja kasu arvestades alati tühine. Paraku on aga nii, et pettuse korral lepinguni ei jõutagi ning selle tasu saab pettur lihtsalt endale. Petturit leida ja summat hiljem tagasi nõuda ei ole aga reaalne. [B] Summad, mida petturid teenivad, ei ole kokkuvõttes sugugi tühised. Rahvusvaheliste organisatsioonide kogutud andmeil kaotasid ettevõtted ja eraisikud 2007. aastal selliste pettuste läbi kokku üle 4,2 miljardi USA dollari. Eesti kohta andmed praegu puuduvad, kuid Soomes oli see summa eelmisel aastal veidi üle 2 miljoni USA dollari ning Leedus 2,9 miljonit USA dollarit.[/B] Seega tasuks kindlasti enne niisuguste liiga heade pakkumistega tegelema hakkamist veidi pakkuja tausta uurida. Esmane vahend on jällegi Interneti otsingumootorid. Mait Palts Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist [URL=http://www.koda.ee/?id=44677]Eesti Kaubandus Tööstuskoda[/URL]